Inimeste eluiga pikeneb kogu maailmas. Tänapäeval võib enamik inimesi elada üle 60 aasta või isegi vanemaks. Eakate elanikkonna suurus ja osakaal kasvab igas riigis üle maailma.
2030. aastaks on iga kuues inimene maailmas 60-aastane või vanem. Sel ajal suureneb 60-aastaste ja vanemate inimeste osakaal elanikkonnas ühelt miljardilt 2020. aastal 1,4 miljardini. 2050. aastaks kahekordistub 60-aastaste ja vanemate inimeste arv 2,1 miljardini. Prognooside kohaselt kahekordistub 80-aastaste ja vanemate inimeste arv aastatel 2020–2050, ulatudes 426 miljonini.
Kuigi rahvastiku vananemine ehk demograafiline vananemine algas kõrge sissetulekuga riikides (näiteks Jaapanis, kus 30% elanikkonnast on juba üle 60 aasta vanad), kogevad praegu suurimaid muutusi madala ja keskmise sissetulekuga riigid. 2050. aastaks elab kaks kolmandikku maailma 60-aastastest ja vanematest elanikkonnast madala ja keskmise sissetulekuga riikides.
Vananemise selgitus
Bioloogilisel tasandil on vananemine aja jooksul kuhjuvate mitmesuguste molekulaarsete ja rakuliste kahjustuste tulemus. See viib füüsiliste ja vaimsete võimete järkjärgulise languseni, haiguste riski suurenemiseni ja lõpuks surmani. Need muutused ei ole lineaarsed ega järjepidevad ning on inimese vanusega vaid lõdvalt seotud. Eakate inimeste seas täheldatud mitmekesisus ei ole juhuslik. Lisaks füsioloogilistele muutustele on vananemine tavaliselt seotud ka teiste elumuutustega, näiteks pensionile jäämine, kolimine sobivamasse elukohta ning sõprade ja partnerite surm.
Vananemisega seotud tavalised terviseprobleemid
Eakate inimeste levinud terviseprobleemide hulka kuuluvad kuulmislangus, katarakt ja refraktsioonivead, selja- ja kaelavalu ning osteoartriit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, diabeet, depressioon ja dementsus. Vananedes on inimestel suurem tõenäosus kogeda samaaegselt mitut haigusseisundit.
Vanaduse teine iseloomulik tunnus on mitmete keeruliste terviseseisundite teke, mida sageli nimetatakse geriaatrilisteks sündroomideks. Need on tavaliselt mitme algteguri, sealhulgas nõrkuse, uriinipidamatuse, kukkumiste, deliiriumi ja lamatiste tagajärg.
Tervislikku vananemist mõjutavad tegurid
Pikem eluiga pakub võimalusi mitte ainult eakatele ja nende peredele, vaid ka kogu ühiskonnale. Lisanduvad aastad pakuvad võimalusi uute tegevuste harrastamiseks, näiteks täiendõppeks, uute karjääride alustamiseks või kaua unarusse jäetud kirgede nautimiseks. Eakad panustavad peredesse ja kogukondadesse mitmel moel. Kuid see, mil määral need võimalused ja panused realiseeruvad, sõltub suuresti ühest tegurist: tervisest.
Tõendid näitavad, et füüsiliselt tervete inimeste osakaal püsib enam-vähem konstantsena, mis tähendab, et halva tervisega elatud aastate arv suureneb. Kui inimesed saaksid neid lisa-aastaid elada heas füüsilises tervises ja kui nad elaksid toetavas keskkonnas, oleks nende võime teha asju, mida nad väärtustavad, sarnane nooremate inimeste omaga. Kui neid lisa-aastaid iseloomustab peamiselt füüsiliste ja vaimsete võimete vähenemine, on mõju vanematele inimestele ja ühiskonnale negatiivsem.
Kuigi mõned vanemas eas toimuvad tervisemuutused on geneetilised, on enamik neist tingitud inimeste füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast – sealhulgas nende perekonnast, naabruskonnast ja kogukondadest – ning nende isikuomadustest.
Kuigi mõned eakate tervise muutused on geneetilised, on enamik neist tingitud füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast, sealhulgas perekonnast, naabruskonnast, kogukonnast ja isiklikest omadustest, nagu sugu, rass või sotsiaalmajanduslik staatus. Keskkond, milles inimesed kasvavad, isegi loote staadiumis, koos nende isiklike omadustega avaldab pikaajalist mõju vananemisele.
Füüsiline ja sotsiaalne keskkond võib tervist otseselt või kaudselt mõjutada, mõjutades takistusi või stiimuleid võimalustele, otsustele ja tervislikule käitumisele. Tervislike harjumuste säilitamine kogu elu jooksul, eriti tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline koormus ja suitsetamisest loobumine, aitavad kõik vähendada mittenakkuslike haiguste riski, parandada füüsilisi ja vaimseid võimeid ning lükata edasi hooldusest sõltuvust.
Toetav füüsiline ja sotsiaalne keskkond võimaldab inimestel teha olulisi asju, mis võivad vähenevate võimete tõttu olla keerulised. Toetava keskkonna näideteks on ohutute ja ligipääsetavate avalike hoonete ja transpordi kättesaadavus, samuti jalakäijate ligipääsetavad alad. Vananemisega seotud rahvatervise strateegiate väljatöötamisel on oluline arvestada mitte ainult individuaalsete ja keskkonnaalaste lähenemisviisidega, mis vähendavad vananemisega seotud kaotusi, vaid ka nendega, mis võivad edendada taastumist, kohanemist ja sotsiaal-psühholoogilist kasvu.
Vananeva elanikkonnaga tegelemise väljakutsed
Tüüpilist eakat inimest pole olemas. Mõnel 80-aastasel on füüsilised ja vaimsed võimed sarnased paljude 30-aastaste omadega, samas kui teistel esineb nooremas eas märkimisväärne langus. Põhjalikud rahvatervise sekkumised peavad käsitlema eakate laia kogemuste ja vajaduste spektrit.
Vananeva elanikkonna probleemide lahendamiseks peavad rahvatervise spetsialistid ja ühiskond tunnistama ja vaidlustama vanusekeskseid hoiakuid, töötama välja poliitikad praeguste ja prognoositavate suundumustega tegelemiseks ning looma toetava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna, mis võimaldab eakatel teha olulisi asju, mis võivad vähenevate võimete tõttu olla keerulised.
Üks selline näideToetav füüsiline abivahend on tualettliftSee aitab eakatel või piiratud liikumisvõimega inimestel tualetis käies piinlike probleemidega toime tulla. Vananemisega seotud rahvatervise strateegiate väljatöötamisel on oluline arvestada mitte ainult individuaalsete ja keskkonnalähenemisviisidega, mis vähendavad vananemisega seotud kaotusi, vaid ka nendega, mis võivad soodustada taastumist, kohanemist ja sotsiaal-psühholoogilist kasvu.
WHO vastus
ÜRO Peaassamblee kuulutas aastad 2021–2030 ÜRO tervena vananemise kümnendiks ja kutsus Maailma Terviseorganisatsiooni üles selle elluviimist juhtima. ÜRO tervena vananemise kümnend on ülemaailmne koostöö, mis toob kokku valitsused, kodanikuühiskonna, rahvusvahelised organisatsioonid, spetsialistid, akadeemilised ringkonnad, meedia ja erasektori, et võtta 10 aastat koordineeritud, katalüütilisi ja ühiseid meetmeid pikema ja tervema eluea edendamiseks.
See kümnend põhineb WHO globaalsel vananemise ja tervise strateegial ja tegevuskaval ning ÜRO Madridi rahvusvahelisel vananemise tegevuskaval, toetades ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 ja säästva arengu eesmärkide saavutamist.
ÜRO tervena vananemise kümnendil (2021–2030) on neli eesmärki:
Vananemisega seotud narratiivi ja stereotüüpide muutmiseks;
Vananemist toetava keskkonna loomine;
Pakkuda eakatele integreeritud hooldus- ja esmatasandi tervishoiuteenuseid;
Tervisliku vananemise mõõtmise, jälgimise ja uurimistöö parandamiseks.
Postituse aeg: 13. märts 2023
