Vananemise trendid

Ajalooline taust

Itaaliat peetakse üheks kõige tõsisema rahvastiku vananemisega riigiks. Viimase kümne aasta jooksul on Itaalia elanike keskmine vanus tõusnud 43 aastalt 45,7 aastale, meeste oodatav eluiga on ulatunud 81 aastani ja naiste oodatav eluiga 85,3 aastani ning üle 65-aastaste elanike osakaal on tõusnud 23,2%-ni.

Andmed näitavad, et 1. jaanuari 2017. aasta seisuga oli Itaalia koguelanikkond 60,57 miljonit, mis on 86 000 võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning negatiivne kasv üheksa järjestikust aastat alates 2007. aastast. Uute sündide arv langes 2016. aastal 486 000-lt 474 000-le ja surmade arv langes 648 000-lt 608 000-le. 2016. aastal emigreerus välismaale üle 115 000 itaallase, mis on 12,6% rohkem kui 2015. aastal.

Aruandes toodi välja, et Itaalia rahvastiku vananemisprotsess jätkub. 2016. aastal ületas üle 65-aastaste arv 13,5 miljonit, moodustades 22,3% riigi kogurahvastikust, mis on 0,3% rohkem kui eelmisel aastal. Samal ajal tõusis Itaalia meeste keskmine eluiga 2016. aastal eelmise aasta 80,1 aastalt 80,6 aastale ja naiste puhul 84,6 aastalt 85,1 aastale. Lisaks tõusis Itaalias fertiilses eas naiste keskmine vanus 2016. aastal 31,7 aastani ning keskmine sündimuskordaja langes eelmise aasta 1,35-lt 1,34-le.

2019. aasta statistika kohaselt on Itaalia maailma vananemise poolest suuruselt teine ​​riik. Itaalia koguelanikkond on umbes 59,5 miljonit, kellest umbes 28,6% on üle 60-aastased ja 22,4% üle 65-aastased. Itaalias on iga viies inimene üle 65-aastane. Saksamaa on maailma vananemise poolest suuruselt kolmas riik. Saksamaa koguelanikkond on umbes 83,15 miljonit, kellest üle 60-aastased moodustavad umbes 27,4% ja üle 65-aastased umbes 21,1%.

Viimane uuring

Itaalia keskstatistikaameti viimases aruandes eeldatakse, et Itaalia rahvaarv langeb 2070. aastaks umbes 47,6 miljonini, mis on umbes 20% vähem kui 2020. aasta jaanuaris. Kohalik Itaalia meedia teatas 27. kuupäeval, et Itaalia rahvaarv oli 2020. aasta jaanuaris umbes 59,6 miljonit ning see arv peaks langema 2030. aastaks umbes 58 miljonini ja 2050. aastaks veelgi umbes 54,1 miljonini.

Lisaks rahvastiku vähenemisele ei saa ignoreerida Itaalia vananevat elanikkonda. Keskstatistikaamet ennustab, et aastatel 2020–2050 tõuseb itaallaste keskmine vanus 45,7 aastalt 50,7 aastale; üle 65-aastaste osakaal kogu elanikkonnast suureneb 23,2%-lt 35%-le; alla 14-aastaste osakaal suureneb 13%-lt mitte rohkem kui 12%-le; tööealise elanikkonna osakaal langeb 63%-lt 53%-le. Itaalia sündimus on Euroopa riikide seas olnud aastaid madal. Alates 2007. aastast on Itaalia elanikkonna suremus igal aastal ületanud sündimust.

Itaalia Tööliidu uurimisinstituut teatas, et vananev elanikkond avaldab riigi tööturule tõsist mõju. 20 aasta jooksul väheneb Itaalia tööealine elanikkond vanuses 16–63 6,8 miljoni võrra, samas kui alla 15-aastaste ja üle 64-aastaste mittetööealiste elanike arv suureneb 3,8 miljoni võrra.

2021. aastal teatas Itaalia meedia, et praegu on üle 65-aastaste itaallaste arv 1,5 korda suurem kui alla 14-aastaste noorte arv ning 2030. aastaks suureneb see osakaal 2,07-kordselt. Vananeva ühiskonna demograafilise struktuuri muutused on toonud Itaalia poliitikasse, majandusse ja ühiskonda tõsiseid väljakutseid.

Vananeva elanikkonna kasv on toonud kaasa mõningaid sotsiaalseid probleeme. Näiteks mõjutab vanemate valijate avaliku arvamuse kalduvus riiklikku poliitikat ja kujundab ümber Itaalia sotsiaalmajanduslikku suundumust. Lisaks on itaallastel tugev perekonnatunne ning eakate eest hoolitsemist peetakse perekondlikuks kohustuseks. Hooldekodude ja koduse hoolduse teenuste osakaal Itaalias ei ole suur ning valitsusasutused ja ühiskond sekkuvad ainult siis, kui tühja pesaga lapsed ja üksikud eakad seda vajavad. Seetõttu on vananeva elanikkonna tervislik seisund ja igapäevane hooldus Itaalia ühiskonnas üha olulisemaks teemaks muutunud. Itaalia uudisteagentuur ANSA viitas Itaalia tervise vaatluskeskuse viimastele andmetele, mis näitavad, et 2028. aastaks kaotab Itaalias umbes 6,3 miljonit eakat inimest oma iseseisvuse, mis toob kaasa tõsiseid sotsiaalseid probleeme, nagu ebapiisav hooldus. Samal ajal on viimastel aastatel suurenenud ka depressiooni all kannatavate eakate osakaal Itaalias ja eakate elanike lahutusjuhtumid, kes oma perekondi ümber korraldavad.

Rahvastikupüramiidid - Itaalia rahvastikupüramiid 2022. aastal

IT Itaalia

Itaalia rahvastiku jaotus 2022. aasta seisuga oli järgmine:

Kogurahvastik	59 119 400	100%
Alaealiste populatsioon	7 416 450	12,54%
Tööealine elanikkond	37.601.842	63,60%
Eakad	14 101,108	23,85%

Tööealine elanikkond moodustab 2032. aastal alla 60% kogu elanikkonnast. Eakate arv ületab teismeliste arvu 2024. aastaks enam kui kaks korda. Rahvaarv saavutas haripunkti 2014. aastal, ulatudes 60 347 844-ni.

2050. aastal moodustab eakate elanikkond 37,09% Itaalia elanikkonnast ning rahvastiku vananemise probleem on tõsine.] Maailmapanga globaalne statistika

Joonis 2 [Maailmapanga globaalne statistika]

Ajalooline taust

Saksamaal algas pikk vananemisprotsess 19. sajandi teisel poolel. 1930. aastal moodustas 65-aastane ja vanem elanikkond 7% kogu elanikkonnast, mis näitas, et Saksamaa oli vananevasse ühiskonda sisenemisel juhtpositsioonil. Sellest ajast alates on eakate osakaal jätkuvalt tõusnud. 45 aasta jooksul, aastatel 1930–1975, on 65-aastaste ja vanemate Saksamaa elanikkonna osakaal hüpanud 7%-lt 14%-le.

Saksamaa majanduslik olukord talub rahvastiku vananemist paremini, seega on pensionikindlustuse määrad ja pensionitasemed suhteliselt kõrged. Statistika kohaselt oli Saksamaal 1997. ja 1998. aastal riikliku pensionikindlustuse preemiamäär koguni 20,3%. Tugev majanduslik baas annab kapitali kõrgete pensionikulutuste säilitamiseks. Rahvastiku vananemise süvenemine ja oodatava eluea pikenemine toovad aga paratamatult kaasa pensionäride arvu ja nende poolt saadavate aastate arvu suurenemise. Isegi praeguses majandusolukorras on kaheldav, kas algset kõrget hüvitiste taset suudetakse säilitada. Kui majanduslik olukord halveneb ja kõrge heaolu jäikus raskendab pensionitaseme drastilist vähendamist, on raske tiigri seljas ratsutada. Saksamaa on sellest teadlik ja püüdis 1999. aasta pensionireformi seadusega vähendada ülemäärast pensionitaset, lisades pensioniarvutuse valemisse rahvastiku arengu teguri, ning samal ajal tagada pensionitaseme languse mõõdukus, kehtestades pensioni kuldtaseme garantiiklausli 0, et garanteerida standardsed pensionitasemed.

Viimane uuring

2020. aastal oli Saksamaa rahvaarv 83,155 miljonit, loomuliku iibe määr oli -2,5‰, mis on 0,9 protsendipunkti võrra väiksem kui 1964. aasta beebibuumi perioodil. 48 järjestikuse aasta jooksul ei ole uus rahvastik suutnud suremuse puudujääki kompenseerida, tuginedes peamiselt sisserändajatele ja teise põlvkonna sisserändajatele kui rahvastiku kasvu allikale. Saksamaa rahvaarv peaks 2060. aastaks vähenema umbes 6% võrreldes 2020. aastaga. 2020. aastal oli Saksamaal 212 000 surmajuhtumit rohkem kui sündi, võrreldes 161 000-ga 2019. aastal, ning loomuliku iibe lõhe suurenes. Saksamaa föderaalse statistikaameti andmetel jätkas eakate arv kasvu, hoolimata Saksamaa rahvastiku suremuse suurenemisest 2020. aastal uue koroonaepideemia mõjul. 80-aastaste ja vanemate elanikkond suurenes eelmise aastaga võrreldes 4,5% 5,9 miljonini, mis suurendas pensionide ja tervishoiukulusid.

Maailmapanga andmete kohaselt suurenes Saksamaal 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal aastatel 1950–2020 9,7%-lt 21,9%-le, mis on kõrgem kui Ameerika Ühendriikides, Hongkongis, Hiinas ja Prantsusmaal (vastavalt 16,6%, 18,2%, 18,7% ja 20,8%). See on maailmas kuuendal kohal ja eeldatavasti ulatub see 2060. aastaks 28,5%-ni. Mediaanvanuse osas tõusis CIA World Factbooki andmete kohaselt Saksamaa mediaanvanus aastatel 1970–2020 34,2 aastalt 47,8 aastale, mis on maailmas neljandal kohal, veidi madalam kui Jaapani 48,7 aastalt ja palju kõrgem kui Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. Vananemiskiiruse seisukohast on Saksamaa vananemiskiirus teisel kohal ainult Jaapani järel, olles lääneriikide seas esikohal. Saksamaal kulus 40 aastat, et üle minna vananevast elanikkonnast, kus üle 7% elanikkonnast oli 65-aastane või vanem, sügavale vananemisele, mis oli üle 14% ja Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis 65, 126, 46 ja 24 aastat.

Saksamaa Liidu Statistikaameti 27. kuupäeval 2020 avaldatud viimaste demograafiliste andmete kohaselt oli 2019. aasta lõpu seisuga Saksamaal 17,7 miljonit 65-aastast ja vanemat eakat, mis moodustas 21,4% kogu elanikkonnast. Saksamaa eakate arv on viimase 20 aasta jooksul kasvanud 36,6%. 1997. aasta lõpus oli Saksamaa 65-aastaste ja vanemate eakate arv 13 miljonit, mis moodustas 15,8% kogu elanikkonnast.

Naised moodustasid Saksamaa 65-aastastest ja vanematest elanikest 56,4%, võrreldes 63%-ga 1997. aasta lõpus. EL-i riikide seas on Saksamaa riik, kus rahvastiku vananemine on suhteliselt tõsine. 65-aastaste ja vanemate elanike keskmine osakaal EL-is on 19,4% kogu elanikkonnast, ainult Itaalia ja Kreeka on Saksamaast veidi vanemad.

Vananeva rahvastiku tõttu seisab Saksamaa silmitsi tõsise õendustöötajate puudusega. Kohaliku meedia teatel on Saksamaal praegu ligi miljon õde ja õendustöö on üle jõu käiv. 2017. aasta lõpus vajas Saksamaal hooldust umbes 2,9 miljonit inimest ja 2030. aastaks peaks hooldust vajama 4,1 miljonit inimest.

Saksamaa valitsus teatas 2020. aasta juulis plaanidest tõsta õendustöötajate palku, parandada töötingimusi ja tugevdada õendusalast koolitust. Tervishoiuminister Jens Spahn teatas samuti plaanist värvata rohkem õendustöötajaid välismaalt.

2019. aasta detsembris vajas Saksamaal 4,13 miljonit inimest pikaajalist hooldust pikaajalise hoolduse kindlustusseaduse tähenduses, mis on märkimisväärne 710 000 inimese ehk 21% suurenemine võrreldes 3,41 miljoni inimesega, kes vajasid pikaajalist hooldust 2017. aasta detsembris.

Uue ja laiema pikaajalise hoolduse kontseptsiooni tuntuks saades ning vananemise koosmõju süvenedes suureneb hooldust vajavate inimeste arv aasta-aastalt. Mis puutub õendusabi osutavate töötajate arvu, siis 2017. aastal oli Saksamaal hooldekodudes 764 000 ja koduses hoolduses 390 000 õendustöötajat, kokku 1,155 miljonit, mis oli tunduvalt vähem kui 3,41 miljonit, kes sel aastal õendusteenuseid vajasid.

Otsustades tervishoiuasutuste ja meditsiiniasutuste jaotuse põhjal elukoha lähedal, elas Saksamaal 2019. aastal umbes 67% õendusabi vajavatest inimestest perekeskkonnas ja nende eest hoolitsesid sugulased või ambulatoorseid teenuseid pakkuvad spetsialistid. Berliini Demograafiainstituudi andmetel eelistab aga enam kui 76 protsenti Saksa beebibuumi põlvkonnast jääda kauem iseseisvaks ja liikuda vabalt oma elukohas, selle asemel, et lihtsalt kodus hooldada lasta. Samal ajal usub 35% kogukonna eakatest, et üha olulisem on omada täielikku perearsti ja meditsiinitarvete poodi lühikese jalutuskäigu või sõidukiga ligipääsetavas piirkonnas. Eriti Ida-Saksamaal ja maapiirkondades on meditsiiniharude ja tervisekeskuste jaotustihedus alla 60% arenenud läänepiirkondade omast ning professionaalse õenduspersonali puudus muutub vananedes üha tõsisemaks.

Rahvastikupüramiidid - Saksamaa rahvastikupüramiid 2022. aastal

Saksamaa

Saksamaa rahvastiku jaotus 2022. aasta seisuga oli järgmine:

Kokku rahvaarv	83 426 788	100%
Alaealine rahvaarv	11.626.786	13,94%
Töötamine vanus rahvaarv	53 221 159	63,79%
Eakad rahvaarv	18 578 843	22,27%

Tööealine elanikkond moodustab 2030. aastal alla 60% kogu elanikkonnast. Eakate arv ületab teismeliste arvu 2033. aastaks enam kui kaks korda. Rahvastiku koguarv saavutab haripunkti 83 426 788-ni 2022. aastal.

2050. aastal moodustab eakate elanikkond Saksamaa elanikkonnast 30,43% ning rahvastiku vananemise probleem on tõsine. [Maailmapanga globaalne statistika]

Joonis 2 [Maailmapanga globaalne statistika]

Ajalooline taust

Alates Nõukogude Liidu lagunemisest 1991. aastal on Venemaa rahvaarv paljudel majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel vähenenud. Venemaa rahvaarv oli 1993. aastal 148,6 miljonit ja langes 2008. aastaks umbes 142,8 miljonini, mis on ligi 6 miljoni vähenemine. Aastatel 1992–2008 langes Venemaa kogurahvaarv 148,5 miljonilt 142,7 miljonile, mis on umbes 5,8 miljoni inimese võrra.

2013. aastal koges Venemaa esimest loomulikku rahvaarvu kasvu pärast iseseisvumist, sündide arv oli 22 900 võrra suurem kui surmade arv. 2015. aastal suurenes Venemaa kogurahvaarv 146,3 miljonini, mis viis "Vene Föderatsiooni rahvastikupoliitika kontseptsiooni aastani 2025" eesmärkide ja ülesannete täitmiseni enne tähtaega. 2017. aastal tõusis Venemaa kogurahvaarv 146,88 miljonini, mis on suuruselt teine ​​Venemaa kogurahvaarv pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Venemaa rahvaarvu vähenemiseni viinud majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid pole aga põhimõtteliselt paranenud ning pärast lühikest leevendust on rahvaarvu langussurve taas taastunud. Alates 2018. aastast hakkas Venemaa rahvaarv uuesti vähenema ning langus on muutunud üha järsemaks.

Rahvusvahelise praktika kohaselt tähendab see, kui riigi üle 60-aastased eakad moodustavad 10% kogu elanikkonnast või kui üle 65-aastased eakad moodustavad 7% kogu elanikkonnast, et riik on hakanud sisenema vananevasse ühiskonda. „Venemaal... on eakate ülalpeetavate määr koguni 34–36%. Riikide, kus maailmas on samal perioodil tõsine vananemistrend, eakate ülalpeetavate määr on: Jaapanis 17,2–24,2%, Ühendkuningriigis 24,1–24,3% ja Saksamaal 21,7%. %～23,7%, Prantsusmaal 21,3–24,8%. Rahvusvahelisest võrdlusest on vanade ülalpeetavate määr Venemaal väga kõrge, mis näitab, et Venemaa elanikkonna vananemise aste on väga tõsine.“ 2005. aasta jaanuari seisuga moodustas Venemaa 60-aastane elanikkond üle 65-aastase 17,33% kogu elanikkonnast ja üle 65-aastased elanikud moodustasid 13,72% kogu elanikkonnast. Seega on Venemaa juba tõeliselt vananev riik.

Pärast väikest langust aastatel 2018 ja 2019 on Venemaa demograafiline olukord toonud kaasa ebatavaliselt raske 2020. aasta. Uue koroonaepideemia mõjul suurenes surmajuhtumite arv 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 18%, ulatudes umbes 2,139 miljonini, millest umbes 104 000 surma põhjustas otseselt uus koroonaviirus. Samal perioodil oli sündide arv Venemaal umbes 1,437 miljonit, mis on 44 600 võrra vähem kui 2019. aastal. Surmajuhtumeid oli palju rohkem kui sündisid ning rahvastiku loomulik vähenemine oli kõrgeim alates 2005. aastast. Epideemia on piiranud välismaiste immigrantide sissevoolu ning 2020. aastal täiendab Venemaa välismaiste immigratsioonide kaudu vaid umbes 100 000 inimest. Loomuliku rahvaarvu vähenemise ja välismaise immigratsiooni järsu vähenemise koosmõjul vähenes Venemaa rahvaarv 2020. aastal umbes 600 000 võrra, mis on 18 korda rohkem kui 2019. aastal ja suurim alates 2003. aastast.

2019. aastal oli üle 65-aastaste Venemaa elanikkonna osakaal 14% ja 2021. aasta alguseks oli see jõudnud 15,5%-ni. Kuigi Venemaa vananemine ei ole nii tõsine kui Jaapanil ja Euroopa riikidel, on see jõudnud arenenud riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide, Austraalia ja Kanada tasemele ning üha enam esile kerkib nähtus „vanane enne rikkaks saamist“. Teiseks on lahendamata vana soolise tasakaalustamatuse probleem. 2021. aastal moodustavad mehed Venemaa elanikkonnast 46,3% ja naised 53,7%, kusjuures naisi on ligi 11 miljonit rohkem kui mehi.

Viimane uuring

Venemaa Föderaalse Statistikabüroo andmetel oli Venemaa kogurahvaarv 2020. aasta alguse seisuga 146,781 miljonit, kellest üle 32 miljoni olid üle 60-aastased, moodustades 21,8% kogu elanikkonnast.

Konkreetsete andmete kohaselt oli Venemaa rahvaarv 2020. aasta alguse seisuga 146,781 miljonit, sealhulgas 68,097 miljonit meest ja 78,684 miljonit naist. Vanuserühmade lõikes:

1) Maailmas on üle 18 miljoni lapse vanuses 0–9 ja üle 14,7 miljoni teismelise vanuses 10–19;

2) 20–29-aastaseid noori on üle 17,3 miljoni, 30–39-aastaseid 24,4 miljonit ja 40–49-aastaseid 20,3 miljonit;

3) 50–59-aastaseid pensionäre on 19,8 miljonit;

4) Üle 60-aastaseid inimesi on üle 32 miljoni, mis moodustab 21,8% kogu elanikkonnast.

RU Venemaa Föderatsioon

Venemaa Föderatsiooni rahvastiku jaotus 2022. aasta seisuga oli järgmine:

Kokku rahvaarv	144 732 514	100%
Alaealine rahvaarv	25 685 450	17,75%
Töötamine vanus rahvaarv	96 329 309	66,56%
Eakad rahvaarv	22 717 755	15,70%

Tööealine elanikkond moodustab 2051. aastal alla 60% kogu elanikkonnast. Rahvaarv saavutas haripunkti 1994. aastal, mil see oli 148 932 648.

2050. aastal moodustas eakas elanikkond 24,12% Venemaa Föderatsiooni elanikkonnast ning rahvastiku vananemise probleem on tõsine. [Maailmapanga globaalne statistika]

Joonis 2 [Maailmapanga globaalne statistika]